[MUL] Mulgi sõnaraamat

.aiksaste ~ .aigsaste Trv aegsasti, vara ▪ einä saiva aigsaste ärä tett heinad said aegsasti ära tehtud. Vrd .aiksest, ajalt

ajalt, aalt aegsasti ▪ puul´pe õhtu jäeti ajalt tüü rahu laupäeva õhtul lõpetati aegsasti töö; kuuli piass aalt jõudme kooli peaks õigel ajal jõudma. Vrd .aiksaste, .aiksest

.ambline <.amblise, .amblist> , .amline <.amlise, .amlist> hambuline; pooltühi (viljapeast) ▪ saag´ om amline saag on hambuline; vil´lapää jääs amlises, vahepääl om muist tühjä, äitsen ei ole iluste ärä saanu tolmate viljapea jääb pooltühjaks, vahepeal on muist tühjad, õitsedes ei ole ilusasti saanud ära tolmelda. Vrd .amblik

aru|peräst Krk
1. haruldaselt ▪ sääl om aruperäst kõrge repp seal on haruldaselt kõrge trepp
2. harva ▪ ken egä päe ehtin, sii aruperäst alasti (vns) kes iga päev ehitud (riietatud), see harva alasti. Vrd .arva

ilbuteme <ilbute, ilbude> Hls Krk ehtima, eputama (rõivastega) ▪ latse tal nõnda iluste ärä ilbutet, miul om ulka latsi, kellest mea neid ilbute lapsed on tal nii ilusasti riides, minul on hulk lapsi, kuidas mina neid riietega ehtida jõuan. Vrd epiteme, kekiteme, keniteme

ilust ~ iluste, ilusti ilusasti, kenasti ▪ sii om iluste ennäst väl´lä ehiten see on ennast ilusti ära ehtinud; tuli palas ilusti, paraviisi tuli põleb ilusasti, parasjagu. Vrd illiste, kenäst

.irmsast ~ .irmsaste
1. hirmsalt, koledasti ▪ ta sõimas´ miut irmsaste ta sõimas mind hirmsalt. Vrd kolest, kurjast
2. hirmsasti, kõvasti, väga (palju) ▪ sääse salvave irmsast täembä õhtu sääsed hammustavad täna õhtul väga palju; ta tah´t irmsaste üten tulla ta tahtis väga kaasa tulla. Vrd igävest, .kangest, rumalest

iuguteme <iugute, iugude> Krk tombulist lõnga ketrama ▪ mis sa iugutet, ku sa ilust ei keträ mis sa teed tombulist lõnga, kui sa ilusasti ei ketra

kurn2 <kurna, .kurna>
1. kurnamisvahend, kurn ▪ nüid om kurna, a vanast kurna es ole, sis kurnati läbi nüssiku tibi nüüd on kurnad, aga vanasti kurnasid polnud, siis kurnati läbi lüpsiku tila. Vrd .turslag
2. pesuhautamisnõu ▪ või nüid mõni rõõva mõskmin om, vanast sis kurnage autide, sis tulli valge ja iluse puhte rõõva või praegusel ajal mingit rõivaste pesemist on, vanasti siis hautati pesunõu sees, siis tulid valged ja ilusad puhtad rõivad (hautati pesunõu sees koos leeliseveega)
3. piltl õlletegu ▪ õlle kurn saap juuskme pant õllekurn saab jooksma pandud

käe|tüü <käe|tüü, käe|tüüd> Krk käsitöö ▪ talve tetti rohkemp käetüüd talvel tehti rohkem käsitööd; näin mõist ilust käetüüd tetä vanaema oskab ilusat käsitööd teha. Vt käsi|tüü, näpu|tüü

loperdeme ~ loperteme <loperte, loperde>
1. korratult kõikuma, loperdama ▪ edimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertep esimene ratas jookseb otse, aga teine loperdab
2. lohakalt tegema ▪ sii kudamine om loperdet kokku, sukk taht ka iluste kudade see kudumine on lohakalt tehtud, sukka tuleb ka ilusasti kududa. Vrd mäkerdeme, pokerdeme

.maari|kas´k <.maari|kase, .maari|.kas´ke> Krk maarjakask (Betula pendula var. carelica) ▪ maarikase kirivese, justku mustre pääl, sellest saap iluas´ju tetä, maarjakased [on] kirju puiduga, nagu mustrid oleksid peal, sellest [puidust] saab iluasju teha; maarikas´kel om lehti pääl punatsit täpiksit maarjakaskedel on lehtede peal punaseid täpikesi. Vrd .maarja|kas´k, .maarja|kõiv

nabasteme <nabaste, nabaste> Hls Krk (naba paigast) venitama ▪ ärä võta nõnda suurt sel´lätäüt sel´gä, sa nabastet ärä ennäst ära võta nii suurt seljatäit selga, sa venitad endal naba paigast ära; ku vaist är ollu nabastet, minti tohtre manu ja lasti kõttu surva ja litsu kui vahel oli ennast ära venitatud, mindi arsti juurde ja lasti kõhtu suruda ja litsuda (masseerida)

nik´s2 <niksi, .niksi>
1. nõks, nõksak ▪ sii oben tõmmas ikki nik´s ja naks, ei ole üteline vedäje see hobune tõmbas ikka nõks ja nõks, ei ole ühtlane vedaja. Vrd nõks, tõk´s
2. piltl viga ▪ ta nõnda iluse puhta tüü tennü, ei ole ütte niksi egä näksi kohekil jätten ta on nii ilusa puhta töö teinud, et ei ole ühtegi viga kuhugi jätnud

.näitme1 ~ .näitmä1 <.näitä, näidä> , .näütme1 ~ .näütmä1 <.näütä, näüdä>
1. näitama ▪ näidä, midä sa ka tetä mõistat näita, mida sa ka teha oskad; ta tah´ts kigel oma ilust naist näütä ta tahtis kõigile oma ilusat naist näidata; taevas punets, sii näüt sadu, ilm lää külmäl taevas punetab, see näitab sadu, ilm läheb külmale. Vt .näitäme
2. näha võimaldama ▪ miul näideti ilusit rõõvit mulle näidati ilusaid riideid; ku virmalise vehkleve, sis üteldes, et laplastele näüdätes valgust kui virmalised vehklevad, siis öeldakse, et laplastele näidatakse valgust
3. millegi asukohta, suunda osutama ▪ muudku kiket näitä sul näpuge mudkui kõike näita sulle näpuga; ma näütä sul õiget tiid ma näitan sulle õiget teed
4. mingit mõõdetavat suurust väljendama ▪ kelläl om sirkel, mes tunne ja minutit näidäp kellal on seierid, mis tunde ja minuteid näitab; miu esä tei esi raadilaasi, mes näüt´s ilma muutust minu isa tegi ise kraadiklaasi, mis näitas ilma muutust
5. selgeks, arusaadavaks tegema ▪ ku sa aru ei saa, sis ma näidä sul kui sa aru ei saa, siis ma näitan sulle; ma näüdä ette kudas pahempidi koets ma näitan ette, kuidas pahempidi kootakse
6. õpetust andma ▪ ku ma su kätte saa, sis ma sul näüdä kui ma su kätte saan, siis ma sulle näitan (öeldi ähvardavalt)
7. näima, paistma ▪ nemä näidäv ütte muudu, jusku velle os ollu nad näivad ühte moodi, nagu vennad oleks olnud || .väl´lä .näitme välja paistma laskma, ette näitama ▪ ta es näidä väl´lä mitti, et ta süä täüs olli ta ei näidanud mitte välja, et ta süda täis oli; nagu pahane näit väl´lä nagu pahane paistad välja. Vrd näkküme1, .paistme, .paistume

ohes <.ohte, ohest>
1. ohakas (Carduus) ▪ minge ohtit kakme vil´lä siist! minge ohakaid katkuma vilja seest!; küll om valuse ku koruohte kunagi küll on valusad, nagu karuohakad kunagi. Vrd .ohtja, .pistlik, uhak2
2. sõkla ohe ▪ vil´läpessu aigu olli kige alvep tüü aganit kanda, ohte lätsiv kaala ja õõrsiv irmsest viljapeksu aegu oli kõige halvem töö aganaid kanda, sõkla ohted läksid kaela ja hõõrusid hirmsasti

pudruteme <pudrute, pudrude>
1. putru tegema; süüa tegema ▪ ma_i akka egä päe pudruteme ma ei hakka iga päev pudrutama (st süüa tegema)
2. lohakalt tegema, pudrutama ▪ es tii iluste, pudrut´ midägi ruttu ärä ei teinud ilusasti, pudrutas midagi ruttu ära. Vrd loperdeme, pokerdeme
3. kiiresti ja pudinal rääkima, puterdama ▪ mes sa iki pudrutet, kõnele aigapidi mis sa ikka puterdad, räägi aeglaselt. Vt puterdeme, .putrame

tüü <tüü, tüüd>
1. töö, töötamine ▪ mea ai tühü temät mina ajasin teda tööle; tüü olli rasse ja elu kehv töö oli raske ja elu kehv; tüü tege pakki (knk) tööga on kiire; jõudu tüül! jõudu tööle!; ää riist om puul´ tüüd (vns) hea tööriist on pool tööd; kige alvepe tüüse om ahju kuru atmin, latse perse pühkmin, ümmert kivi niitmine kõige halvemad tööd on ahjukuru ahtmine, lapse tagumiku pühkimine, kivi ümbert niitmine. Vrd teenistus, toimetus
2. amet, töökoht ▪ miul om ütese tüüd ja kümnes näl´g (knk) minul on üheksa ametit ja kümnes nälg; mis sul nüit tüüss om? mis sul nüüd tööks on? (mis ametit sa pead?). Vrd amat´, amet´ || ihu|tüü suguakt ▪ eit´s maha einte pääl, tegis´ ihutüüd heitis maha heintele, tegi sugu; .istmis|tüü ~ .istmise|tüü istumistöö ▪ ku näpu vahel tiit või kuat või õmlet, sii om istmistüü kui näpu vahel teed või kood või õmbled, see on istumistöö; kivi|tüü kivitöö, müüri ladumine; käe|tüü käsitöö ▪ temä mõist ilust käetüüd tetä tema oskab ilusat käsitööd teha; mõtsa|tüü metsatöö; põllutöö, välistöö ▪ mihe ollive mõtsatühün mehed olid metsatööl; näpu|tüü näputöö ▪ ketrust es panna näputüüss, sääl olli jalg kah abin ketramist ei peetud näputööks, seal oli jalg ka abiks; puu|tüü puutöö, tisleritöö ▪ ken puutüüd tege, kel põldu ei ole, sii om käsitüüline kes puutööd teeb, kellel põldu ei ole, see on käsitööline; väe|tüü füüsilist jõudu nõudev töö ▪ egä sii mõni väetüü ei ole, sii kerge tüü ega see mõni raske töö ei ole, see on kerge töö; väl´lä|tüü väline töö, põllutöö ▪ nüid om väl´lätüü äräde, nüid akkam rihet pesme nüüd on välised tööd ära tehtud, nüüd hakkame rehte peksma; õpigu tüü algaja töö ▪ mis sa vaadet, õpigu tüü alle! mis sa vaatad, algaja töö alles!

ütte|.viisi
1. ühteviisi, ühtemoodi, samamoodi ▪ pange lootsikule paku ala, enämp-vähämp ütteviisi, nõna tõstets üles! pange lootsikule pakud alla, enam-vähem samamoodi, nina tõstetakse üles!. Vrd samasi
2. ühtelugu, ilmast ilma, alatasa ▪ sii om üits ellpil´l, kes midägi ei kannate ärä, temäl on ütteviisi vesi perän (knk) see on üks viripill, kes midagi ei kannata välja, temal on ühtelugu vesi taga (nutmisest); kes sõs nõnda ütteviisi tetä jõvvap kes siis niimoodi alatasa teha jõuab; temäl aiga ei ole, temä nüh´k tüüd ütteviisi temal aega ei ole, tema rassib ilmast ilma tööd teha. Vrd ütte|alati, ütte|lugu, ütte|.puhku