[MUL] Mulgi sõnaraamat

ira <ira, irat>
1. himur, ihar ▪ temä pidäsi ausest oma neitsi põlve, temä es ole ira poiste pääle ta pidas ausalt oma neitsipõlve, ta ei olnud himur poiste järele. Vrd imar, imuline
2. erk; peru ▪ sii obene om siande ira kes väege elav om Trv see hobune on selline peru, kes väga elav on. Vrd pirts, rebä1, rõba