[MUL] Mulgi sõnaraamat

.irnme ~ .irnma <.irnu, irnu>
1. hirnuma ▪ obene akas´ kodu lähiksen irnma hobune hakkas kodu lähedal hirnuma; olli sääl mõtsan obesit küll, ir´nsev sääl oli seal eemal (karjamaal) hobuseid küll, hirnusid seal. Vrd irame, .iukleme
2. hirnumise moodi häälitsema ▪ ku kuulet tedä irnman edimest kõrd, saad naarda kui kuuled esimest korda teda hirnumas, saad naerda (tikutaja häälitsemisest)