[MUL] Mulgi sõnaraamat

.istmin ~ .istmine <.istmise, .istmist> , .istmen ~ .istmene <.istmese, .istmest>
1. istumine; istumiskord ▪ üte istmesege sedä tüüd valmis ei tii ühe istumiskorraga seda tööd valmis ei tee. Vrd iste
2. koosviibimine, oleng ▪ meil peeti uhkit istmisi meil peeti uhkeid olenguid
3. piltl istmik, tagumik ▪ miul om sest istmesest istmene valuses jäänu mul on sellest istumisest tagumik valusaks jäänud. Vrd .laudjas, urv