[MUL] Mulgi sõnaraamat

jäl´g <jäl´le ~ jälle, .jäl´ge>
1. jälg; vajutusjäljend ▪ ommuku olliv lume pääl karu jäl´le äste nätä hommikul olid lume peal karu jäljed hästi näha; käkkele pitsitets sõrme jäl´le pääle käkkidele vajutatakse sõrmejäljed peale; tal ollive peni ammastest jäl´le käe pääl tal olid koera hammastest käel jäljed
2. piltl järelkaja, mõju ▪ vargile saadi jäl´ge pääle, nüid saa kätte ike varastele saadi jälile, nüüd saab kätte ikka
3. van kartulivagu ▪ vanast olli kardule jäl´le pääl vanasti olid kartulid jälje peal (st vao asemel öeldi jälg). Vt puk´k2