[MUL] Mulgi sõnaraamat

a aga ▪ varep olli ädä, a pirla om kikk äste varem oli häda, aga nüüd on kõik hästi. Vt aga2

ek
1. ehk, või ▪ miul olli ta lell ek esä veli mulle oli ta lell ehk isa vend; pikipuu olli riil tett kasepuust ek kuusepuust pikipuu oli reel tehtud kasepuust või kuusepuust. Vrd või1
2. võib-olla, ehk ▪ ek saat miul raasik raha anda võib-olla saad mulle natuke raha anda; ek ta essüs´ pimmen ärä ehk ta eksis pimedas ära. Vrd ehk, vist

ka1 ka, samuti ▪ mia pel´läsi ka nooren ma kartsin ka noorena; lõug lõbises, ei saa kõnelte ka mitti lõug väriseb, ei saa rääkida ka mitte. Vrd kah

ka2 kas ▪ ka ilm sadame lää? kas ilm läheb sajule?; ka mea tas putti? kas ma teda puudutasin?; ka sa elät iki vanat muudu? kas sa elad ikka vanamoodi?; ka te inimese kodun om? kas teie inimesed on kodus?; mõnel rõõval om üit´s kikk, ka tetäs üäpidi või kurapidi mõne kanga tegemisel on ükskõik, kas tehakse parempidi või pahempidi. Vrd kas

ku, kui
1. (sidesõna) kui ▪ ku ma sellest aigusest viil pääses kui ma sellest haigusest veel pääseksin; siit saa iki rohkep ku üit´s ame siit saab ikka rohkem kui ühe särgi; parep kui sa ärä läät siit parem, kui sa siit ära lähed; üit´s ku tõine kut´s miut oma poole [nii] üks kui [ka] teine kutsus mind enda juurde
2. (määrsõna) kui ▪ ku ma suurepes sai [siis] kui ma suuremaks sain; nõris´t viimätse ku tilga ärä nõristas viimsegi tilga ära; olgu rõõvit sel´län kui taht pal´lu olgu rõivad seljas kui palju tahes; puu olli ubinit täüs kui kubisi puu oli õunu nii täis, et kubises

ök, öäk interj ök, vastikust väljendav häälitsus ▪ ök, küll om irmus! ök, küll on hirmus!; öäk, osse tulep pääle! ök, okse tuleb peale!