[MUL] Mulgi sõnaraamat

.konname2 <konnate, .konna> lunima, manguma; küsima ▪ eilä käüs üit´s miu man konnamen eile käis üks [inimene] minu juures [raha] lunimas. Vrd .kirname, lanime, .mangme, .san´tme

.kulleme <kullete ~ kullede, .kulle ~ .kullede, kulle>
1. kuulama; ära kuulama; kuulatama ▪ kulle mis mea ütle ende rumalest pääst! kuula, mis ma ütlen oma rumalast peast!; ku tõise kõnelive, ma kullesi esi päält kui teised rääkisid, ma kuulasin ise pealt; mih sa_i kulle! miks sa ei kuula!; kullege ma kõnele teil üte ennemus´tetse jutu! kuulake, ma räägin teile ühe ennemuistse jutu! || kavalust .kulleme salaja pealt kuulama ▪ ta kulles kavalust, tege ennäst maganus ta kuulab salaja pealt, teeb ennast magajaks; üle .kulleme üle kuulama, küsitlema ▪ miist kullets kohtun üle, kudas om kurja tennu, pal´lu süüd tennu meest kuulatakse kohtus üle, kuidas on [ta] kurja teinud, palju on süüd
2. järele küsima, pärima; teateid nõutama ▪ ta tei asja, tulli miu poole uudist kulleme ta tegi asja, tuli minu poole uudist pärima
3. küsides otsima; valmis vaatama ▪ mia pia põrssit kulleme mineme ma pean põrsaid kuulama (ostma) minema. Vrd .ot´sme
4. eelkosjas käima ▪ emä võtten poja üten ja lännü naist kulleme ema võtnud poja kaasa ja läinud naist kuulama (st eelkosja)
5. arvesse võtma; arvestama ▪ ta ei kulle midagi miu vaevast ta ei arvesta midagi minu vaeva. Vrd rehkendeme
6. sõna kuulama; kuuletuma ▪ vanast panti latsi vitsage kulleme vanasti pandi lapsi vitsaga kuuletuma

küsime <küstä ~ küside, küsi> , küsüme <küstä ~ küsüde, küsü>
1. küsima ▪ pal´lu tahas viil esä käest küsüde palju tahaks veel isa käest küsida; ma tahtsi tede käest tiid küstä ma tahtsin teie käest teed küsida. Vrd .küs´kme, perime
2. paluma ▪ lait´s saadeti suula küsüme laps saadeti soola paluma. Vrd .palleme, palume
3. hoolima ▪ vihma juusk taevast maha, aga temä ei küsi, temä mutku lääp vihma sajab taevast alla, aga tema ei hooli, tema muudkui läheb. Vt .uul´me1

.küs´kme <.küski, küsi> Hls
1. küsima ▪ kuul´meister küs´k, lait´s kost õpetaja küsib, laps vastab. Vt küsime
2. paluma ▪ oma volige tege, ei ole luba küs´ken oma voliga teeb, ei ole luba küsinud. Vrd .palleme, palume

läppeme <läpede, läppe ~ läpe> Krk kärsima, maldama ▪ ma ei läpe nüid tulla, miul ei ole aiga ma ei malda nüüd tulla, mul ei ole aega. Vrd läbeme

.nõudme ~ .nõudma <nõuda, nõvva>
1. nõudma; küsima ▪ tüümarka nõut mõisast, et egäüits talu pidi keträme linast lõnga töömarki (st lõnganormi) [olevat] nõutud mõisast, et iga talu pidi ketrama linast lõnga || .aega .nõudme aega võtma ▪ sii tüü nõud aega, sedä ei saa ruttu tetä see töö võtab aega, seda ei saa ruttu teha; taga .nõudme kedagi küsima ▪ siut nõuti taga sinu järele küsiti
2. vajama ▪ ää tüü nõvvap pikkä istet Krk (vns) hea töö nõuab pikka istumist (vajab kannatlikkust). Vrd .võtme
3. kutsuma ▪ sis nõuti miut kohtus siis kutsuti mind kohtusse. Vt .kutsme

perime <peride, peri>
1. pärima, küsima, uurima ▪ lait´s taht egät asja peride laps tahab kõike küsida. Vrd peräteme
2. pärandust saama, pärima ▪ ta peris´ suure talu ta sai päranduseks suure talu. Vrd periteme, perändeme

piimäteme <piimäte, piimäde> Krk
1. piimaga toitma, piima andma ▪ last tule aaste aiga piimäte last tuleb aasta aega piimaga toita
2. piima küsima; piima tarbima ▪ midä sa iki piimätet, alle sait piimä, joba jälle piimä ädä mis sa ikka piima küsid, alles said piima, juba jälle piimahäda (öeldi lastele)

.uur´me ~ .uur´ma <.uuri, uuri>
1. uurima, välja selgitama ▪ mea uursi väl´lä, et ta sääl käü mina uurisin välja, et ta seal käib; sii asi tahap peris väl´lä uuri, kes sääl süüdläne om see asi tuleb päris välja selgitada, kes seal süüdlane on
2. pärima, küsima ▪ küll ta olli järgi uurin miut küll ta oli minu järgi pärinud. Vrd küsime, perime, .puur´me

.võtme <võtta, võta>
1. võtma ▪ võta naine näidussene, osta varsune obene (rahvalaulust) võta naine neidude hulgast, osta hobune varsana; võta tonnist leib lap´me pääl! võta tünnist leib labida peale!; no võtakest jah, kor´gakest kokku nii tukmekse! no [olge head ja] võtke jah, korjake kokku need pirrulaastud! || .enge .võtme hinge võtma, tapma ▪ sii tüü tah´t enge võtta see töö tahtis ära tappa; käsil .võtme käsile võtma, nahutama ▪ küll esä ta viil käsil võtt küll isa teda veel nahutab; nõuss .võtme otsustama; nõu .võtme õppust võtma ▪ temä ei võta kellekide nõu tema ei võta kelleltki õppust; sõna .võtme sõna võtma, kõnelema ▪ luba miut ka sõna võtta! luba mul ka kõnelda!; tagasi .võtme tagasi võtma ▪ sa võtat oma sõna puha tagasi sa võtad oma sõnad kõik tagasi; .tipsu .võtme napsu võtma ▪ ta om vähä tipsu võtten ta on natuke napsu võtnud; tõess .võtme tõena võtma ▪ egät sõna ei tohi tõess võtta iga sõna ei tohi tõena võtta; .vastu .võtme vastu võtma ▪ küll sääl võeti äste vastu küll seal võeti hästi vastu; .väl´lä .võtme välja võtma ▪ võta levä väl´lä ahjust! võta leivad ahjust välja!; .vääli .võtme luba küsima ▪ noore lätsiv vanembilt vääli võtme noored läksid vanematelt luba küsima; ärä .võtme ära võtma; rikkuma; surmama ▪ anna mul juvva, joogi janu võtt ärä! anna mulle juua, joogijanu tahab ära võtta!; üles .võtme (heinu) kokku panema; rehitsema, üles lööma (pahmast); tuld üles võtma; kulutama; (nõidusega) avastama ▪ einä o laiali aet, vaja üles võtta heinad on laiali aetud, vaja kokku panna; pimmes lääp, tule tuli üles võtta pimedaks läheb, tuleb tuli põlema panna; sii mõist arsti egät, sii võtt üles ja ütles äräde see oskab igaüht arstida, avastab nõidusega ja ütleb ära (nõiast); temä mõist maalist üles võtta tema oskab maalist üles võtta (avastada kohta, kust on saadud maalise haigus); sii pulm võt´s pal´lu üles see pulm kulutas palju
2. vajama, nõudma; kestma ▪ sii võtt kavva aiga, ennegu ta üles tule see võtab kaua aega, enne kui see ilmsiks tuleb (kuriteost). Vrd .kestme, .nõudme
3. millessegi kinni hakkama ▪ koer auk´s, mia ässädi ka koera üle läve, võta-võta! koer haukus, ma ässitasin ka koera üle läve, hakka kinni!; kes tulist võt´t, sel olli sasine kõr´s kes kiiruga võttis, sel oli sasine kõrs (vilja lõikamisest). Vrd .kiskme
4. mõju avaldama, toimima ▪ sii vikat´ võt´t äste einä see vikat võttis heina hästi (niitmisest). Vrd .tüüteme
5. rikkuma, kahjustama ▪ kül´m võt´t uibu äitsne ärä külm võttis õunapuuõied ära. Vrd .rikme1
6. sõimama, noomima ▪ mia ei ole ta käest kedägi võtta saanu mina ei ole tema käest noomida saanud. Vrd kirume1, .põhjame