[MUL] Mulgi sõnaraamat

.käär´me2 <.kääri, kääri>
1. hapnema; käärima; käärides valmima ▪ ku mesi om ärä käärin, sõs kaanetets toobi kinni Hls kui mesi on ära käärinud, siis kaanetatakse kärjekannud kinni. Vrd .apneme
2. kõdunema; kobestuma ▪ maa piap keväde käär´me mineme, toorest maad ei või puttu maa peab kevadel kobestuma, toorest maad ei või puutuda (st harida). Vt kõdeneme