[MUL] Mulgi sõnaraamat

käe|vang <käe|vangu, käe|.vangu>
1. käevang, kõverdatud käsivars ▪ peremiis võt´t oma rovva käevangu peremees võttis oma proua käevangu; ta võt´s marjakorvi käevangu ta võttis marjakorvi käevangu
2. käepide ▪ käevangu ollive puuossast tettü käepidemed olid puuoksast tehtud. Vrd kark1, käe|pidim, käe|sang