[MUL] Mulgi sõnaraamat

käik <käigu, .käiku ~ käigi, .käiki>
1. käimine, kõndimine; teekond ▪ jala valutive suurest käigust jalad valutasid pikast käimisest. Vrd .astmin
2. käimisviis, kõnnak ▪ om üit´s vana rabask, siast tunnus joba ta kõnest ja käigust on üks vana tolgus, sellist tunneb juba ta jutust ja kõnnakust

.väl´lä|käik <.väl´lä|käigu, .väl´lä|.käiku> kemmerg, välikäimla ▪ väl´läkäik olli egä talu man raasike kaugempel kemmerg oli iga talu juures veidi kaugemal. Vrd kemmerg, kimmelg, peldik