[MUL] Mulgi sõnaraamat

käker´t <käkerdi, käkertit> , käker´ts <käkertsi, käkertsit>
1. kortsus või käkras asi, käkerdis ▪ sii vihk om ärä rötsüdet ku käker´t kunagi Krk see vihik on ära kortsutatud nagu päris käkerdis. Vrd käkk2, mäker´ts
2. piltl saamatu inimene, kes asju rikub, vusserdis ▪ sii õmbleje om egävene käker´t see õmbleja on igavene vusserdis. Vrd käker|pus´s, käk´k1