[MUL] Mulgi sõnaraamat

käpik1 <käpigu ~ käpiku, käpikut>
1. hanijalg, maaharimisriist ▪ käpik olli seemendemise man hanijalg oli [kasutusel] külvamise juures. Vrd käpis
2. rehekäpp, 4-5 haruga puuhark ▪ käpikut tarvitide vil´lä tuulamise man rehekäppa kasutati vilja tuulamise juures. Vt käpp2