[MUL] Mulgi sõnaraamat

käpp2 <käpä, käppä>
1. rehekäpp, puuhark põhu eraldamiseks aganatest ja teradest ▪ kaaru tõsteti käpäge kaeru tõsteti rehekäpaga. Vrd käpik1
2. kartulikonks ▪ käpäge om ää kardult võtta kartulikonksuga on hea kartuleid võtta. Vrd kabli, raap´, raat´s