[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõõme <.kõõme, kõõmet> Trv Hel
1. kõõm, ketendus ▪ pääst tulep kõõmet peast tuleb kõõma. Vt kõõm
2. piltl madal ja vilets vill, hein vms ▪ sel ei ole villagi pääl, nagu kõõme kunagi sel [lambal] ei ole villagi seljas, nagu kõõm kunagi; sääl einämaal siande kõõme, et tapa üten samblage seal heinamaal on selline vilets hein, et niida koos samblaga. Vrd kär´r1