[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls
1. vähehaaval tegema; nokitsema ▪ ma kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2, kõpitseme, kõõbitseme
2. komberdama, koperdama, vaevaliselt käima ▪ üleaidne kõbitsep viil ussaia pääl naaber liigub vaevaliselt veel õues. Vrd kaperdeme, koiberdeme, komberdeme, kõmberteme, köperdeme