[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõhin <kõhine, kõhint>
1. kõhin, kahin ▪ puulehe tullive nigu kõhin maha puulehed langesid kahinal; kirp lää kõrva, tege kõhinet kirp läheb kõrva, teeb kõhinat. Vrd kahin, kõsin, lahin
2. naerukihin ▪ naaru kõhint om kuulda naerukihinat on kuulda. Vt kõgin
3. judin, värin ▪ irmu kõhin käis üle ihu hirmujudin käis üle keha. Vrd jahm, judin, jumi, jähm, kahm