[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõla1 <kõla, kõla>
1. kõla, heli ▪ tal om ää ääle kõla, ta laulap iluste tal on hea hääle kõla, ta laulab ilusasti. Vrd elü1, ääl
2. lärm, kära ▪ tulev suure kisa ja kõlage tulevad suure kisa ja käraga. Vt kärä, lar´m
3. kuuldus; kuulujutt ▪ nüid om sedä tühjä kõla kikk ilm täüs nüüd on seda kuulujuttu terve maailm täis. Vt .kuuldus, kuulu|jutt, kõmu1