[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõlu <kõlva, .kõlva ~ kõlu, kõlut>
1. (silma)kae ▪ kõlu pidävet kõva oleme ku küüd´s kae pidavat kõva olema nagu küüs. Vrd ale2, al´l6, kale2, kelme
2. kile, kelme; kest, vaap ▪ amba kõlu läit´s katik hambavaap läks katki; loomi rasva pääl om rasva kõlu, kõlu om õhuke nahk ploomirasva peal on rasva kelme, kelme on õhuke nahk; miul tulli muist naha kõlu käe päält ärä Krk mul tuli osa kestendavat nahka käe pealt maha. Vrd kel´m1, kelme, kilme, kõlts1, vaap