[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõneleme <kõnelte, kõnele>
1. rääkima, kõnelema ▪ ma kõneli siul sedä mitu kõrda ma rääkisin sulle seda mitu korda; ta es mõista õigest kõnelde, rabel´ üit´s sõna siit, tõine sääld Trv ta ei osanud hästi rääkida, rabeles [ütelda] ühe sõna siit, teise sealt; kõnelts ku ommen kisk sadame räägitakse, et homme läheb sajule; äit kõneles tõelikut juttu vanamees räägib tõsist juttu; ma kõnele sul üte kohtutüki väl´lä ma räägin sulle ühe loo kohtust. Vrd .ütleme
2. vestlema, juttu ajama ▪ mia tahas siuge nel´lä silmä all kõnelte ma tahaksin sinuga nelja silma all vestelda. Vrd jutusteme