[MUL] Mulgi sõnaraamat

köhime <köhide, köhi> köhima ▪ enge kurku läit´s süük´, võt´s köhime söök läks hingetorusse, ajas köhima; ku lait´s köhip, sis ütelts: mine mõtsa kuuse otsa kukkume, mis sa miu latse sel´län painat kui laps köhib, siis öeldakse: mine metsa kuuse otsa kukkuma, mis sa minu lapse seljas painad. Vrd .köh´kmä