[MUL] Mulgi sõnaraamat

kükiteme1 <kükite, kükide>
1. kükitama, kükki laskuma; kükakil olema ▪ latse kükitive aia veeren, korjassive maasikit lapsed kükitasid aia ääres, korjasid maasikaid. Vrd kükerdeme, kükisteme
2. piltl tegevuseta istuma, passima ▪ mis sa kükitet kodun mis sa passid kodus. Vt .pas´me
3. piltl häda õiendama ▪ läit´s puhma taga kükiteme läks põõsa taha kükitama (st sittuma). Vt .kük´me