[MUL] Mulgi sõnaraamat

kaabak2 <kaabagu ~ kaabaku, kaabakut>
1. kaabakas, kaak ▪ ken kelmi tege ja varastep om kaabak kes kelmust teeb ja varastab, on kaabakas; mede külä pääl kaabakit ei ole meie külas kaabakaid ei ole; ma saadi selle kaabagu kohe ussest väl´lä ma saatsin selle kaabaka kohe uksest välja. Vrd kaak´, suli
2. kaabaklus, kelmus ▪ tege kaabakut ilma müüdä teeb kelmust mööda ilma