[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kaap´me <.kaapi, kaabi>
1. kaapima, kraapima, õõnestama ▪ kaabi jala`puhtase porist kaabi jalad porist puhtaks; kaabiti väidsege soolikit, sõ̭s tule maha libeve tahm kaabiti noaga soolikaid, siis tuleb maha libe kiht; koer pist nõna iire urgu, siss akkass kaap´me koer pistis nina hiire urgu, siis hakkas kraapima. Vrd kaabitseme, .kaapame, .kõõp´me, .raap´me, .rääp´me1
2. piltl ahnitsema; varandust kokku ajama; varastama ▪ sii kaap´ kust ta saa, iki ende poole see ahnitseb, kust ta saab, ikka enda poole