[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kaibame <kaevate ~ kaevade, .kaiba>
1. kaebama, kellegi kohta süüdistades midagi teatama ▪ sii mõni asi nüid är kaevate, ka sa kaibamede ei või jättä? see nüüd mõni asi ära kaevata, kas sa kaebamata ei või jätta?; poiss, mis sa sait selle kaibamise iist, tatti, leibä või tallekse paska (knk) poiss, mis sa said selle kaebamise eest, tatti, leiba või tallekese paska; sii om selle kohtus kaevanu ja miu tunnistuses kaevanu see on selle kohtusse kaevanud ja minu tunnistajaks nimetanud. Vrd eeraldeme, kogiseme
2. kurtma, hädaldama ▪ ta kaibas üttepuhku ende valusit ta kurdab pidevalt oma valusid. Vrd ädäldeme, ädästeme
3. jutustama, ära rääkima ▪ na kaibave, et sibule tahav siin äste kasva nad räägivad, et sibulad tahavad siin hästi kasvada; mea kaiba sedä unenägu egäl mina jutustan seda unenägu igaühele