[MUL] Mulgi sõnaraamat

kajame <kajade, kaja>
1. kajama ▪ ta õigas nõnda, et mõts kajas ta hüüdis nii, et mets kajas. Vrd kolame1, kõlame
2. hõikama; naerma ▪ sis panden tõse kikk kajame siis hakanud teised kõik naerma. Vrd .õikme