[MUL] Mulgi sõnaraamat

kallak <kallagu ~ kallaku, kallakut>
1. kallak, mäeveer ▪ tare olli kallagu pääl ehitet maja oli mäeveeru peale ehitatud; egä vesi sääl kallaku pääl ei kurda ega vesi seal kallaku peal ei püsi. Vrd jõõrak, .kalde, kallastik, külik, rünnäk
2. kallakune, kallakas, veerjas ▪ kallaku tii pääl om libevege rasse sõita kallakuse tee peal on libedaga raske sõita. Vrd jõõrakine, jõõrakline, .jõõrdline