[MUL] Mulgi sõnaraamat

kamar <kamare, kamaret>
1. rohukamar ▪ mõtssia songive puha muru kamare ärä metssead songivad rohukamara kõik ära. Vrd kamarik, kamarus
2. seisvale veele tekkiv (roheline) kord; rabalaugaste, kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind ▪ ku kamare pääle läät, vesi kiis üles kui rabalauka peale lähed, keeb vesi üles
3. seakamar ▪ midä vanep siga, sedä paksep kamar (vns) mida vanem siga, seda paksem kamar