[MUL] Mulgi sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

Leitud 28 artiklit

kana <kana, kana> kanakana lää poigege kana läheb poegadega; kanase akkav munel kanad hakkavad munele

kana|arik vt kana|arjak

kana|arjak <kana|arjagu ~ kana|arjaku, kana|arjakut> , kana|arik <kana|arigu ~ kana|ariku, kana|arikut> Trv Hel kanarbik (Calluna vulgaris) ▪ kanaarjakist saa ääd punast värmi kanarbikust saab head punast värvi. Vt kanermu, nõmm

kana|ihu <kana|ihu, kana|ihu> kananahkta pel´läs´ nõnda pal´lu, et kanaihu tulli kah pääle ta kartis niipalju, et kananahk tuli ka peale. Vrd kana|nahk

kana|kaker <kana|.kakre, kana|kakert> Hel kollane karikakar (Anthemis tinctoria) ▪ kanakakerdege värmits kah, kanakakre annave iluse kõllatse värmi kollaste karikakardega värvitakse ka, kollased karikakrad annavad ilusa kollase värvi. Vrd kakar, kana|perse

kana|kori vt kana|kor´v

kana|kor´v <kana|korvi, kana|.korvi> , kana|kori <kana|kori, kana|.korvi> Hls reele pandav pulkadest tugi, kresla, kanakorvkanakori köüdets rii pääle kanakorv kinnitatakse ree peale. Vrd kar´dsu, kor´sa

kana|kul´l <kana|kulli, kana|.kulli> kanakullkanakul´l viip kanase ärä kanakull viib kanad ära

kana|kuul´ <kana|kooli, kana|.kuuli> varsakabikanakuul´ kasvap raavin ja vesitse einämaa pääl varsakabi kasvab kraavis ja vesise heinamaa peal. Vrd latik|lil´l, loks|lil´l, varsa|kabi

kana|nahk <kana|naha, kana|.nahka> kananahk. Vt kana|ihu

kana|.pat´me <kana|patti, kana|pati> Krk tihendama, tihtimapüstpalkseinu om vaja sagest kanapatti püstpalkseinu on vaja tihti tihtida

kana|perse <kana|.perse, kana|perset> kollane karikakar (Anthemis tinctoria) ▪ kanaperse lilli kõllatse madale vähikse karikakrad [on] kollased, madalad, väiksed. Vrd kakar, kana|kaker

kana|pimedus <kana|pimeduse, kana|pimedust> kanapimedusAnn kõnel´, et temäl om kanapimedus Ann rääkis, et temal on kanapimedus; eläje massa kiitä, auru sissi lasta, sis kaop kanapimedus silmi iist ärä loomamaksa keeta, auru sisse lasta, siis kaob kanapimedus silme eest ära

kana|poig <kana|poja, kana|.poiga> kanapoeg, tibukanapoigi kutsuti tibi, tibi kanapoegi kutsuti tibi, tibi. Vrd sipak, tibu, tikane

kana|sel´g <kana|sel´lä, kana|.sel´gä> piltl halvasti korrutatud lõnglõnga om kanasel´gä iskin, üit´s kiil´ om sikku ja tõine lobevep, lobeve mäh´k selle ümmer, mis sikku kiil´ lõngad on ebaühtlaselt korrutatud, üks heie on pingul ja teine lõdvem, lõtv keerdub selle ümber, mis [om] pingul heie. Vrd näber

kana|.sel´gä keerdu, krussiärä sa kanasel´gä iski, oia ütelin küüdse vahel ära sa [lõnga] krussi keeruta, hoia ühtlaselt küünte vahel

kana|siin´ <kana|seene, kana|siint> kukeseen. Vt kuke|siin´

kana|sil´m <kana|silmä, kana|.silmä> Krk konnasilmmõnel om varba köndi pääl seante pon´n, sii kutsuts kanasil´m mõnel on varbanuki peal selline punn, seda kutsutakse konnasilmaks. Vt konna|sil´m

kana|varas vt varas

kana|.varba1 pl <kana|.varbide, kana|.varbit> Krk kuuseharik (kollaste narmastega seen) (Ramaria eumorpha) ▪ kanavarba om ku narma, kanavarbit süvväs küll, neil uiska ei oole kuuseharikud on kui narmad, kuuseharikuid süüakse ka, neil usse ei ole

kana|.varba2 pl <kana|.varbide, kana|.varbit> kanavarbad (peened kortsud silmade ümber)kanavarbit om tal silmä veeren pal´lu kanavarbaid on tal silma ääres palju

kana|varvas <kana|.varba, kana|varvast> nurmenukk (Primula veris) ▪ kanavarba kasvave söödu pääl, katearalikse lehe, kõllatse äitsme käo|lill. Vrd käo|kaldsa, käo|kannus, käo|lil´l, .taeva|võti, .võt´me|lil´l

mõtsa|kana <mõtsa|kana, mõtsa|kana>
1. metsis (Tetrao urogallus) ▪ mõtsakana olli suur lind metsis oli suur lind. Vrd mõts|kana, mõtus
2. laanepüü (Tetrastes bonasia) . Vrd mõtsa|püü

mõts|kana <mõts|kana, mõts|kana> Krk metsis (Tetrao urogallus) ▪ ommmuguld om kuulda mõtskana mängu hommikuti on kuulda metsise mängu. Vrd mõtsa|kana, mõtus

nur´m|kana <nur´m|kana, nur´m|kana> põldpüü, nurmkana (Perdix perdix) ▪ nur´mkana om tiksuke suuremb ku kuvvenädäline kanapoig nurmkana on natuke suurem kui kuuenädalane kanapoeg; tirlik tirlik, seesi na laulave, nur´mkana Krk tirlik-tirlik, sedasi nad laulavad, nurmkanad. Vrd nurme|püü, põld|püü, püvi, püü

pime|kana <pime|kana, pime|kana>
1. nlj pimekana, tähelepanematuoh sa pimekana, ka sa es näe kes siul vasta tulli! oh sa pimekana, kas sa ei näinud, kes sulle vastu tuli!. Vt pime|luum, Vrd tähele|panemede
2. piltl pimesikk Pstpimekana mängits nõnda, et ütel seotas pää kinni - sis akkap püündme pimekana mängitakse nii, et ühel seotakse pea kinni (nii et ei näe) - siis hakkab püüdma (teisi). Vt pime|sikk, pimme|sikk

pärsi|kana <pärsi|kana, pärsi|kana> pärlkana (Numida meleagris) ▪ pärsikana om tillikse pärlkanad on väiksed

suu|kana <suu|kana, suu|kana> Trv rabapüü (Lagopus lagopus) ▪ ka_sa suu pääl suukanu näit? kas sa soos rabapüüsid nägid?


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur