[MUL] Mulgi sõnaraamat

karas´k <karaski, karaskit>
1. hapendamata odraleib, karask ▪ võle om nigu karas´k, ta om ruttu otsan (vns) vale on nagu karask, ta on ruttu otsas. Vrd vatsk
2. kakk või pätsike ▪ make karas´k tetäs ike õhep, sii tetäs pärmige magus kakk tehakse ikka õhem, see tehakse pärmiga. Vrd kakk1, pätsik

märdi|karas´k <märdi|karaski, märdi|karaskit> mardikarask, mardisantidele küpsetatud karask ▪ märdikaraskit tetti kah, san´tele anda mardikaraskit tehti ka, santidele andmiseks

puru|karas´k <puru|karaski, puru|karaskit> Krk äkiline inimene ▪ Piiter om äkiline ku purukaras´k Peeter on väga äkiline. Vrd oksa|.kargaje

raba|karas´k <raba|karaski, raba|karaskit> rahmeldis, püsimatu inimene ▪ siandse rabakaraskige ei saa küll üten tüüd tetä sellise rahmeldisega ei saa küll koos tööd teha; neid rabakaraskit om rasse õpete neid rahmeldisi on raske õpetada. Vt rabas´k

veri|karas´k <veri|karaski, veri|karaskit> verileib ▪ nän´n panni verikaraski ahju vanaema pani verileiva ahju. Vrd veri|kuuk´, veri|leib, veri|vom´m