[MUL] Mulgi sõnaraamat

kardul <kardule, kardult> kartul ▪ kardule om soolatse kartulid on soolased; suur kardul – kardule raisk, väike kardul – maa raisk, keskmine – kige paremp (vns) suur kartul – kartuli raiskamine, väike kartul – maa raiskamine, keskmine – kõige parem; kardule päälitse palutedi ärä kartulipealsed põletati ära || nuur kardul varajane kartul ▪ noore kardule kuur om valla varajase kartuli koor on lahti. Vrd maa|ubin, topats, tuhlis, up´p, õun; tahe kardul mure kartul ▪ tahe kardule kasvave rüüsätse maa pääl muredad kartulid kasvavad kruusase maa peal

kesä <kesä, kesät ~ kesä, kesä>
1. kesa, sööti jäetud põld ▪ aa eläje õhtsapoolen kesä pääle! aja loomad õhtu poole kesapõllule!; sa olet oma tüüge kesä pääle jäänu, ku tõise om ärä tennu ja sina tiit alle viil [öeldakse et] sa oled oma tööga kesa peale jäänud, kui teised on ära teinud ja sina teed alles veel. Vrd sita|maa
2. varane kartul ▪ kesä olli päält valge, kõllatse ihudege, õige pal´lu silmä auke varane kartul oli pealt valge, seest kollane, õige palju [idu]auke. Vt kesäk, kesä|kardul

kesäk ~ kesäke <kesäkse, kesäkest> varajane kartul ▪ ümärikse valge vanast olli kesäkse, kesäkardule ümarikud [ja] valged olid vanasti kesakartulid, varajased kartulid. Vrd kesä, kesä|kardul

kesä|kardul <kesä|kardule, kesä|kardult ~ kesä|karduld ~ kesä|karduli, kesä|kardulit ~ kesä|kardult> varane kartul ▪ kesäkardule om valge ja sileve, libeve koorege, na om peenikse varased kartulid on valged ja siledad, libeda koorega, nad on väikesed. Vrd kesä, kesäk

kupa|kardul <kupa|kardule, kupa|kardult> koorega keedetud kartul, kupakartul ▪ silgu kõrva tetti kupakardult silgu kõrvale tehti kupakartuleid. Vt kardul, Vrd runnak2

maa|ubin <maa|ubine, maa|ubint> Hls Krk kartul ▪ õige vanast olli kardulit maaubintes õigat õige vanasti oli kartuleid maaubinateks kutsutud. Vt kardul, topats, .tuhlis, up´p, õun

runnak2 <runnakse, runnakest ~ runnagu ~ runnaku, runnakut> Krk koorega keedetud kartul ▪ õhtus olliv runnagu ja seene kastus lavva pääl õhtuks olid koorega kartulid ja seenekaste laua peal (söögiks). Vrd kupa|kardul

tihvel <.tihvle, tihvelt ~ tihveld> Krk kartul ▪ mõisnik toonu neil tihvle seemelt mõisnik toonud neile kartuliseemet; om va tihvle parts, ei kurda kõtun, kanepe tem´p kur´ts iki kõtun on va kartulilobi, ei seisa kõhus, kanepitemp seisis ikka kõhus (kõht ei läinud nii ruttu tühjaks). Vrd kardul, maa|ubin, topats, tuhlis, up´p

topat´s <topatsi, topatsit> Hel
1. van tohletanud kartul ▪ seantsit topatsit ei massa maha panna selliseid tohletanud kartuleid ei tasu maha panna (istutada). Vrd toh´l1
2. piltl tobu, rumal inimene Hls ▪ sii topat´s ei tää mitte mihastegi see tobu ei tea mitte midagi

tuhlis <.tuhli, tuhlist> kartul ▪ .tuhli ollive ärä küdsetet kartulid olid ära küpsetatud. Vt kardul, Vrd maa|ubin, tihvel, topat´s, up´p, õun

up´p <upi, uppi>
1. lstk õun ▪ ka upikest viil tahat? Krk kas õuna veel tahad?. Vrd ubin, õun
2. lstk kartul ▪ puhka upil pääle, sii om kuum! puhu kartulile peale, see on kuum!. Vrd kardul, maa|ubin, tihvel, tuhlis

vin´n4 <vinni, .vinni> viss, punn, väike õun, mari, kartul vm ▪ vahel ku na alampe om, midägi maiku ei ole, ku vinni vahel, kui nad kehvemad on, mingit maitset ei ole, nagu punnid (kartulitest). Vrd käs´s, kön´n, pon´n1, pun´n1, vis´s

vis´s <vissi, .vissi>
1. õunaviss, toores puuvili; külmumise järel vesiseks sulanud õun või kartul, plönn ▪ uibul olliv viil vissi otsan õunapuul olid veel toored õunad otsas; õuna om ku vissi är sulanu õunad on kui plönnid ära sulanud. Vrd pon´n1, vin´n4
2. piltl vinguja, mossitaja ▪ sii om siantse vissi näoge, muudku vissip pääle Trv see on sellise mossis näoga, muudkui mossitab. Vrd mur´ss, vinnik

õun <õuna, .õuna>
1. uus õun ▪ õuna ollive kikk uiske täüs õunad olid kõik usse täis. Vt ubin
2. kartul ▪ täo aaste jäive õuna nurme sel aastal jäid kartulid põllule. Vt kardul, Vrd maa|ubin, up´p