[MUL] Mulgi sõnaraamat

kehv <kehvä, .kehvä>
1. vilets, kehv; kõhn ▪ obene om kehväs jäänu hobune on viletsaks jäänud; täo olli kehv aaste, ikatse aaste tänavu oli kehv aasta, ikalduse aasta. Vrd kehväline, vireline
2. vaene, varatu ▪ et mu esä kehv olli, es jõvva mulle tiiraha massa kuna mu isa oli vaene, ei jõudnud [ta] mulle teeraha maksta. Vrd kidsev, .vaene