[MUL] Mulgi sõnaraamat

kel´m1 <kelme, .kelme> Trv kelme, õhuke kiht, koorik, koor ▪ piimäl olli kel´m pääl piimal oli koor peal. Vrd kelme, kilme

kel´m2 <kelmi, .kelmi> kelm, petis ▪ kelmige ei massa üten paan liint kiitä (vns) kelmiga ei tasu ühes pajas suppi keeta; kägu om kel´m, ku kukmise rahu jätt, sis nakkas kanu kor´game ja tõisi linde süüme kägu on kelm, kui kukkumise järele jätab, siis hakkab kanu võtma ja teisi linde sööma (rahvauskumus). Vrd petis, suli, surik