[MUL] Mulgi sõnaraamat

kelss <kelsä, .kelssä> Trv külmunud maa, kelts ▪ ku päe kelsä ärä võtap, vajup vanger sisse ku päike keltsa ära sulatab, vajub vanker sisse. Vrd jää|kolts, kol´lak, kõlss, kõlts2, kõltsak