[MUL] Mulgi sõnaraamat

kenä <kenä, kenät ~ kenä, kenä>
1. kena, ilus, meeldiv ▪ vaist üteldäs ilust obest kenäse Trv vahel nimetatakse ilusat hobust kenaks; üit´s kenä inimesek olli näo poolest üks meeldiv inimene oli näo poolest. Vrd ilus, kaunis1, nägus, tore
2. veider, napakas ▪ õige va kenä oma juttege Trv õige veider oma juttudega. Vrd kensak, kenäk, kepsik, .kun´tslik