[MUL] Mulgi sõnaraamat

keri <kere, kere ~ keret>
1. keha, kere; kõht ▪ rasvast ei taha miu keri mitti minu kõht ei taha rasvast üldse (ei kannata rasvast); siin ei ole pihta ega perset, kere egä kõttu siin ei ole pihta ega perset, keret ega kõhtu (kõhnast). Vrd kiha
2. keskne osa ▪ kuvve keri om valmi kuue kehaosa on valmis

keri|jalg <keri|jala, keri|.jalga> Trv kerijalg, kerilaua jalg ▪ kerijalg olli kannust tett kerilaua jalg oli kännust tehtud

keri|laud <keri|lavva, keri|.lauda> (tav. mitmuses) kerilaud ▪ kerilaudege keriti lõnga kerilaudadega keriti lõnga; vanast olli lõnga kerip, nüid ütelts kerilavva vanasti oli lõnga keripuu, nüüd öeldakse kerilauad. Vrd kerip, keri|puu

keri|lavva|pulk <keri|lavva|pulga, keri|lavva|.pulka> kerilauapulk ▪ kerilavvapulga om kõivupuust tett kerilauapulgad on kasepuust tehtud

keri|puu <keri|puu, keri|puud> keripuu ▪ lõng om keripuu pääl, naka kerime! lõng on keripuu peal, hakka kerima!. Vrd keri|laud, kerip