[MUL] Mulgi sõnaraamat

keriteme <kerite, keride> Krk
1. ringikujuliselt sõela liigutades sõeluma ▪ ku vil´lä sõglut, sis keritet kui vilja sõelud, siis liigutad sõela ringikujuliselt
2. eraldama, kõrvale lükkama ▪ osja om väl´lä keritet osjad on muust heinast eraldatud. Vrd lahuteme, seleteme