[MUL] Mulgi sõnaraamat

.keskel, .kes´kel
1. keskel, keskkohas, keskses asendis ▪ luuk om keskel kelpä luuk on kelba keskel; kambre keskel olli laud toa keskel oli laud. Vrd keset, kest2
2. keskele, keskkohta; sekka ▪ ahju suu jääp keskel ja ahju suu kõrvast tuleve lõõri ahjusuu jääb keskele ja ahjusuu kõrvalt tulevad lõõrid; tule nüid inimiste keskel tule nüüd inimeste sekka. Vrd sekkä
3. seas, hulgas ▪ poiss juusk rahva keskel poiss jookseb rahva hulgas. Vrd sean, sian, ulgan