[MUL] Mulgi sõnaraamat

kess|paik <kess|paiga, kess|.paika>
1. keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkoht ▪ peris kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili olli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust olla (ei tohi tülitseda). Vrd kesk|paik, süä
2. piltl kõht ▪ sis om kesspaik tehe jälle ku kõtt täüs om siis on keskpaik tihe jälle, kui kõht täis on