[MUL] Mulgi sõnaraamat

kihu <kihva, .kihva>
1. kihv, suur väljaulatuv silmahammas ▪ mõtssial om seantse kihva ihen metsseal on sellised kihvad ees (suus); märä obesil ei ole kihvu, mõnel arva olevet märahobustel ei ole väljaulatuvaid hambaid, mõnel harva olevat; vanal seal olli kõvere kihva, ku tõisega tüllü läit´s, kis´k kül´le lõhki vanal seal olid kõverad kihvad, kui teisega tülli läks, kiskus külje lõhki
2. piltl vurrud ▪ kassi kihva om moka pääl kassi kihvad (st vurrud) on huule peal. Vrd juhi, juhi|vitsa, vurru