[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kiiam <.kiiame, .kiiamet>
1. vallatus, ulakus ▪ reilideg lätsive kiiamet tegeme preilidega läksid vallatust tegema. Vrd kiimalus, .lus´tus, ul´adus, ul´akus, ul´andus
2. rahutu, püsimatu olend ▪ igävene kiiam, ta ei kurda puil ega mail igavene püsimatu, ei ta püsi puil ega mail. Vrd aamer´t, kedrus´k, kekstu, ketsu, uurat´