[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kiitme <.kiitä, keedä>
1. keetma ▪ mea keedäs ärä küll, ei ole keedetevet mina keedaks ära küll, ei ole, mida keeta; maagelõng olli kirjutetev lõng, temä es keedä väl´lä, es aja värvi maagelõng oli kirjamislõng, sellest ei keenud [värv] välja, ei andnud värvi. Vrd .vaarame, vaariteme, .vaar´me
2. piltl lööma, virutama ▪ ma talle üte napsu keedi vastu pääd ma talle ühe laksu lõin vastu pead. Vrd läigiteme, .lüüme, viruteme
3. piltl metalli kokku jootma, sulatama ▪ sepp kiit´s kirvel teräse ette sepp sulatas kirvele tera ette. Vt .juutme, sulateme
4. piltl vett maa seest välja ajama, pulbitsema ▪ kiitev allik kiit liiva üles pulbitsev allikas ajab liiva üles