[MUL] Mulgi sõnaraamat

kikk2 <kiku, kikku> pikuti üle leiva lõigatud viil ▪ mia sei kate käe kikku ma sõin kahekäeviilu; ku ta ütest kül´lest lõigati, sis olli ta kikk, ku ris´ti otsast, sis olli kanik kui ta ühest küljest lõigati, siis oli ta kikk, kui risti otsast, siis oli kannikas (leivast). Vrd kiird, käär, muru2