[MUL] Mulgi sõnaraamat

kipe1 <kipe, kipet> , kibe1 <kibe, kibet>
1. kibe, mõrkjas ▪ pal´lu suula pant, nõnda kipe, ei või suhu võtta palju soola pandud, nii kibe, [et] ei või suhu võtta; kibe ja mõru ku tubak kibe ja mõru nagu tubakas. Vrd kipeline, mõrka, .mõrkjas1
2. valus, hell, kipitav ▪ vähkest ei saaki kõttu täüs süvvä, enne lääve moka kipes pähän vähkidest ei saagi kõhtu täis süüa, enne muutuvad huuled valusaks; kipes võt´s peris jala alt, liiva müüdä kõndin liiva mööda kõndimine võttis jalad päris valusaks alt
3. piltl viin ▪ ta käip selle va kipe mõrruge ümmer piltl ta tarvitab seda va viina. Vrd käräk1, kül´mä|rohi