[MUL] Mulgi sõnaraamat

kire <kire, kiret> Krk Hel
1. ere, kiiskav; särav ▪ til´luk räim ja ninda al´las ku kire väikene räim ja nii [hõbedaselt] läikiv, et kiiskab; puhtes õõrut tiilusigu om iluse nindagu kire puhtaks hõõrutud teelusikad on ilusad ja säravad. Vrd erev, käre
2. krõbe ▪ ma taha kiret leibä mulle meeldib krõbe leib. Vrd kõre2, rõbe, rõps