[MUL] Mulgi sõnaraamat

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kirjuteme <kirjute, kirjude>
1. kirjutama ▪ kirjuten kirja sääl ja anden naise kätte! oleks pidanud kirjutama kirja seal ja andma naise kätte!; kae, kas sa lus´kit vai liudu piät kirjuteme Hel vaata, kas sa lusikaid või liudu pead kirjutama (vanasti öeldi haridust ihkavatest naistest); kas kellegil om otsa kirjutet, mis ta om kas kellelgi on otsa ette kirjutatud, mis ta on (st inimese sisse ei näe); sõs loeti ette tõstarmen´t, mis mehe puult maha kirjudet olli siis loeti ette testament, mis mehe poolt tehtud oli
2. kirjama, mustriga kaunistama ▪ maagelõng olli kirjutetev lõng, sellege kirjutive ammit maagelõng oli kirjamise lõng, sellega kirjati pluuse

.määräme <määräte ~ määräde, .määrä>
1. määrama, ette kirjutama ▪ pulmapäe om kindles määrät pulmapäev on kindlaks määratud. Vrd rajame, .säädme
2. taipama ▪ ta es määrä õigel aal kodu tulla ta ei taibanud õigel ajal koju tulla. Vrd .kohmame, .mõikame, .mõistme, .pulmame, .taipame

ribisteme <ribiste, ribiste> Hls Krk
1. rebestama, rebima ▪ mis sa ribistet rõõva katik mis sa rebid riided katki. Vrd rebime, ribime, käristeme
2. kribima, kiiresti kirjutama ▪ mea ribiste papre ruttu täüs mina kribin paberi ruttu täis
3. ribistama, rabistama ▪ ärä ribiste, süü iluste! ära rabista, söö ilusasti!. Vrd rabisteme, röbisteme
4. piltl hooletult kündma ▪ maa vähä üles ribistet, ka sääl mõni vili kasvas maa vähe üles ribistatud, kas seal mingi vili kasvab. Vrd .kündme

.rik´me2 <rikki, riki>
1. trükkima ▪ sõitun sai rikki ant ajaleht sai trükkida antud; vahel lasti maa rõõval linnan kirja sissi rikki vahel lasti maa kangal linnas mustrid peale trükkida (isekootud kangast); nii aalehe rikits kõrgel keelel need ajalehed trükitakse kõrges keeles (uues kirjakeeles). Vrd .rük´me
2. piltl kirjutusmasinaga kirjutama ▪ mis sa nüid jäl rikit sääl? mis sa nüüd jälle kirjutad seal?


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur