[MUL] Mulgi sõnaraamat

kobev ~ kobeve <kobeve, kobevet>
1. kohev ▪ kobev leib om ää süvvä kohev leib on hea süüa; suude pääl, turba pääl om kobevet mulda soodes, turba peal on kohevat mulda. Vrd kahar, kahu2, kohev, kope2
2. piltl kananahal ▪ pal´lu rõõvit küll pääl, aga ihu iki viil kobeve palju riideid küll seljas, aga ihu ikka veel kananahal
3. piltl naerul, naerune ▪ tal olli ää miil sedä juttu kullete, mokk olli õige kobeve tal oli hea meel seda juttu kuulata, huuled olid naerul. Vt naarul, naaruline, naarune