[MUL] Mulgi sõnaraamat

kobiseme <kobiste, kobise>
1. kobisema, tuhmi heli tekitama ▪ puunõu kobisep ku om ärä kujunu puunõu kobiseb, kui ta on ära kuivanud; ega ta sääl pikält ei pisu, tule ku kondsa kobisev ega ta seal pikalt ei püsi, tuleb nii, et kontsad kobisevad
2. vaikselt pomisema; porisema; riidlema ▪ ku tõne viil kobises, sis ütle, mis sa pimme võlsit Hel kui teine veel [vastu] pomiseb, siis ütle: mis sa ometi valetad; sia jõm´m, kasva viil ja sis kobise sina, laps, kasva veel ja siis porise. Vrd kabiseme, mügiseme, poniseme, põmiseme, töniseme