[MUL] Mulgi sõnaraamat

kohane <kohatse, kohast>
1. kohane, sobiv, vastav ▪ talu sai kohatse sulase talu sai sobiva sulase. Vrd kohalik, kohaline, paras, .paslik2, .sündlik
2. võrdne, vääriline, sarnane ▪ ta om ärä irmunu vai ärä eitunu, nii om üte kohatse sõna ta on ära hirmunud või ära ehmunud, need on ühed sarnased sõnad (st samatähenduslikud). Vrd vastane2, vääriline