[MUL] Mulgi sõnaraamat

kohm1 <kohmu, .kohmu> Krk
1. aru, taip ▪ kohmatu inimene ärä lännu oma arust, ei ole kohmu kunnigil änäp arutu inimene [on] arust ära läinud, ei ole taipu enam kusagil. Vrd aru1, oid2, taid, taip, tolk2
2. jõud, ramm ▪ temäl iki om sedä kohmu viil, et ta väl´län saap kävvä tal on seda rammu veel, et ta väljas saab käia. Vrd jõud, oim3, võhm1, võn´t, vägi1

kohm2 <kohmu, .kohmu> Krk juhm, rumal ▪ sii vana kohm tulep siiä kohm´me, egävene poostel see vana juhm tuleb siia kohmima, igavene nõid. Vrd kohmane, kohmatu, kohmus, uh´m