[MUL] Mulgi sõnaraamat

koiger´t <koigerdi ~ koigerti, koigertit> Krk
1. loikam, pikk kõhn inimene ▪ olli üit´s koiger´t poiss oli üks loikam poiss. Vrd koebak, koigat´s, kõren´t1
2. haiglane, põdur olend ▪ om üit´s koiger´t mud´u, ei elä egä sure on üks põdur muidu, ei ela ega sure. Vrd koiber´ts, koiger´ts, .koigur, köker´ts